Tere jälle.
Kas te olete kunagi kedagi nii väga igatsenud, et tunnete, nagu läheks seest katki? See on ääretult valus tunne. Ma olen segaduses ja ei saa üldse aru, mida ma tahan. Oleksin nagu liblikas, kes on kinnises ruumis ja püüab leida väljapääsu. Lendan siia- sinna ja alati põrkan hooga vastu seinu. Ma pole rahul mitte millegagi. Süüdistan iseennast kõiges halvas, vaat et isegi kliima soojenemises. Kuidas osad inimesed on teinud oma elus õigeid valikuid? Mina pole teinud midagi õigesti. Kolistan pidevalt samades ämbrites. Mis mul viga on??
Tahan olla kogu aeg üksi..siis kui olen üksi, tahan kedagi ruttu enda kõrvale. Kui mul on keegi kõrval, siis ajan ta minema, et olla taas üksi..Kardan suhteid, samas igatsen nii väga kedagi. Kuidas saada endas selgust?
Mina nutan kui on raske. või lähen ja käin pika pika ringi õues. Targad ütlevad et peaks iga hommik vaatama peeglisse ja ütlema"Küll ma olen ikka ilus"...mina sellesse ei usu...aga tänasest loengust sain teada, et kui minu "ämber" on tühi, siis ei saa ka teistele midagi tühjast "ämbrist" jagada. Igal asjal on põhjus mis juhtub, seda tean oma kogemustest.Loomulikult pole keegi väärt halbu kogemusi või halbu juhtumisi, kuid aega ega saatust muuta ei saa. a olen proovinud ka seda varianti, et kirjutasin paberile pahad asjad mis hinge närisid...siis palin selle tüki põlema ja mõtlesin, et kustutan kõik minevikujamad. Mõnesmõttes see aitas. Loomulikult ei kao minevik kuskile nagu mu psühholoog ka ütles, kuid aeg parandab haavad ja õigel hetkel tulevad ka rõõmsamad ning õnnelikumad hetked murede vahele.
VastaKustuta